Laitse mõis eraldus 1637. aastal Ruila mõisast, kui mõis kingiti 1622. aastal Riia pürjermeistrile Johann Ulrichile ja on kuulunud aja jooksul paljudele valdajatele. Laitse püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Aastast 1883 kuulus mõis Woldemar Reinhold Karl Alexander von Üxküllile (1860–1945), kes ehitas uue Laitse mõis peahoone (valmis aastal 1892). 1909. aastal müüs von Uexküll Laitse mõisa maha Bremenitele. Aastal 1919 hoone võõrandati maareformiga.
Hiljem asusid seal Laitse alaealiste parandusasutus, hiljem raadiojaama kontor ja korterid.
Laitse mõisas asusid kuni nõukogude aja lõpuni postkontor, raamatukogu, arstipunkt, kinosaal, kohalik automaat-telefonijaam, sovhoosi söökla ja väike pagaritöökoda.
Aastatel 1994–1995 jäi mõis praktiliselt tühjaks, seisis paar aastat kütmata ning kippus pisut lagunema.
Alates 1996. aastast on Laitse mõis eraomanduses. ( Wikipedia )
Kokku on selles fotoseerias 10 fotot.
